Hiiumaa paikneb Läänemere idaosas, vähim kaugus mandrist on 22 km. Saaremaast eraldab teda 6 km laiune Soela väin, Vormsist 11 km laiune Hari kurk. Rootsi rannik jääb läände umbes 250 km ning Soome rannik põhjapoole umbes 120 km kaugusele.
Hiiumaa vahetus läheduses on meri madal ning kariderohke, tuntuim on saarest loodes paiknev Hiiumadal. 5-meetri sügavusjoon on rannast kõikjal enamasti mitme kilomeetri kaugusel. Hiiumaa ümbruses on rohkesti laide ning ajuti vee kohale kerkivaid rahusid, kokku 200 ringis.
Hiiumaa pindala on peaaegu 1000 km². Ristikujulise saare läbimõõt on ligikaudu 40 km, kuid pikim sirgjooneline vahemaa Sarvest Kõpuni on 60 km. Rannajoone pikkuseks on ligi 320 km, rannad on nõrgalt liigestatud.
Hiiumaa kõrgeim punkt (68 m ü.m.p.) on Kõpus, see on ühtlasi kogu Lääne-Eesti kõrgeim koht. Saare maapind on üldiselt tasane, kuigi kohati on järsuveerulisi künkaid (Kõpus, Paladel, Tahkunas).
Hiiumaa aluspõhja moodustavad lubjakivid. Kohati (Sarve, Heltermaa, Kõrgessaare) on lubjakivid maapinnale nii lähedal, et muld peaaegu puudub. Enamasti on lubjakivi kaetud mõnekümne meetri paksuse settekihiga. Maavarana ei ole lubjakivid Hiiumaal eriti arvestatavad.
Lubjakivisid katavad tavaliselt rähksed liivsavid, savid ja kruusliivad. Maavarana on neist enim sobivad nn. viirsavid, mis lasuvad kuni paarikümne meetri paksuselt saare idapoolses poolmikus.
Põhjavee praegune tarbimisvajadus ei ohusta saare varusid tervikuna, kuid olukord on kriitiline mitme suurema asula ümbruses. Ohustatud on põhjavee kvaliteet, kuna veekihid on sageli nõrgalt kaitstud, reovesi jõuab hõlpsasti põhjavette. Üheks omapäraseks veemaardlaks on Kärdla meteoriidikraater, mille põhjast saab pumbata mineraalvett.
Rääkides maavaradest ei saa mööda minna Käina lahe ravimudast. Väidetavasti on selle kõrgekvaliteedilise ravimuda seisund rahuldav, kuid Käina lahe reostumine või kuivalejäämine võib ohustada mudade taastumisprotsesse.
Hiiumaa paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas, mida iseloomustab soe suvi ja jahe talv. Veebruari keskmine õhutemperatuur on -3,5 : -4,5°C, juulis aga +16,5 : +17°C. Aasta keskmine temperatuur on +5,2 : +5,8°C. Valdavad on lõuna- ja edelatuuled. Tuulte keskmine kiirus on 5-6 m/s, suurim tuulekiirus on olnud 34 m/s.
Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Väga huvitavad on Hiiumaa loopealsed (alvarid), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke.
Hiiumaa on kõige metsasem maakond Eestis – üle poole saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega, kuigi viimase aastakümne metsaraie on kasvava metsa pindala oluliselt vähendanud. Saare keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast.
Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus. Siin kasvab umbes 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 taimeliigi on võetud kaitse alla, näiteks jugapuu, luuderohi, rand-ogaputk ja pisilina. Suurematest ulukitest võib metsas kohata põtru, metskitsi, hirvi ja metssigu. Tavalised on rebane, kährikkoer, ilves. Hiiumaal viiakse ellu euroopa naaritsa asurkonna taastamist. Saare vetesse on koondunud viiger- ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärsed kogu Läänemere seisukohalt. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed. Mitmest pesitsemis- ja peatuspaigast on kuulsaim Käina laht.
Loe veel: |
in english 
